AAVIK DUO
Aavik Duo koosseisus Hans Christian Aavik (viiul) ja Karolina Aavik (klaver) kuulub uue
põlvkonna omanäolisemate esindajate hulka, keda iseloomustavad värsked ideed, mitmekesine
repertuaar ja julgus riskida. Duo kavad on filigraanselt viimistletud, samas on muusikute
interpretatsioon vaba ja fantaasiarikas.
Viiuldajat ja pianisti ühendab alandlikkus muusika suhtes, süvenemine teosesse ja selle konteksti. Duot kuulates võlub nende loomulik ja siiras muusikatunnetus, aga ka
särav virtuoossus ja peen kõlameel.
Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik on ennast täiendanud mitmete kuulsate muusikute käe all, seal hulgas Christoph Eschenbach, Cristian Macelaru, Iván Fischer, Steven Isserlis, Kirill Gerstein, Antoine Tamestit, Sophia Rahman, Julian Rachlin ja paljud teised.
Aavik Duo kolm singlit on välja andnud maailma mainekaim plaadifirma
Deutsche Grammophon.
I osa: Kaasaegsed helimaastikud
Õhtu algab tuttava, ent alati uue heliga. Arvo Pärdi „Fratres“ juhatab meid vaikuse ja igaviku piirile, kus iga noot kõlab tähenduslikult. Selle teose esitamine on Aavik Duo austusavaldus helilooja loomingule ja tema 90. juubeliaastale – hetk, mil aeg näib tarduvat ja kõlab vaid muusika.
Fazil Say viiulisonaat viib meid keerlevatesse rütmidesse ja ootamatutesse pööretesse, otsekui torm üle mägede. Einojuhani Rautavaara helid aga avavad meile ukse unenäolisse maailma, kus kõlab rahu ja virtuoossus üheskoos.
II osa: Klassikaline pärl
Beethoveni 10. viiulisonaat G-duur kõlab kui vana sõbra hääl. See teos on täis valgust ja soojendavat õrnust, kuid ka sügavaid ja mõtlikke hetki. Aavik Duo kätes elustub see helilooja pärl nii, nagu oleks see loodud just neile – intiimne vestlus, kus klaver ja viiul on võrdsed kaaslased.
III osa: Üllatus ja kingitus
Ja siis – ootamatud kõlad. Carte blanche. Saladus. Üks osa õhtust, mis jääb teadlikult avamata, justkui pakkimata kingitus. Aavik Duo jagab oma avastusi – neid lühikesi ja kalleid hetki, mis on kümne aasta jooksul nende südamesse talletunud. Publikut ootab muusikaline jalutuskäik läbi mälestuste ja inspiratsioonide, justkui sosistaks keegi kõrva midagi, mis on mõeldud ainult Sulle.
ARVO PÄRT
FRATRES
„Fratres“ (lad 'vennad') on kirjutatud 1977. aastal ning kuulub nende paljude teoste hulka („Aliinale“, „Cantus“, „Tabula rasa“ jt), mis sündisid plahvatuslikult pärast tintinnabuli-muusikale omase mõttemaailma ära tundmist.
Algselt sündis „Fratres“ kolmehäälse muusikana ning pole loodud kindlale esituskoosseisule, vaid seda on võimalik mängida mitmesuguste pillidega. Seda võimaldab tintinnabuli-tehnika alusprintsiip, mille kohaselt muusikaline materjal ei pruugi seostuda kindla instrumendi tämbriga. Selline praktika oli kasutusel ka keskaja ja renessanssmuusikas, mida Pärt vahetult enne tintinnabuli-muusika sündi intensiivselt uuris. Teose esiettekandjaks 1977. aastal olid helilooja sõbrad ja mõttekaaslased vanamuusikaansamblist Hortus Music…
KAROLINA: Kui me salvestasime oma esimest CD-d Hans Christianiga, siis oli meil eriline võimalus kohtuda esimesel salvestuspäeval Arvo Pärdiga!
Mulle jäi kõlama Pärdi mõte Hansule teose alguse kohta: „Mängisid väga hästi, aga pea meeles, et ka A-keel on inimene.” See lause on mind saatnud läbi aastate. Tihti tuletan endale meelde, et iga noot, heli ja klahv, mida mängime, on elus – midagi, mille eest peame hoolitsema ja millele peame andma hingamise.
VIIULISONAAT NR. 1
Esimene osa, *Melanhoolia*, on iseloomustatud aeglase meloodia ja trilleritega, mis loovad teosele salapärase meeleolu. *Grotesk* liikumine tõstab energiat, kui viiuldaja ja klaver vahetavad omavahel džässilikku, tsüklilist motiivi. See liikumine muutub üha hullumeelsemaks, kui klaveris kasutatakse ettevalmistatud tehnikaid ja viiulis kõlab äge tremolo, mis annab liikumisele groteskse iseloomu. *Perpetuum mobile* järgneb sarnase rahuldamatu energiaga, mis tõuseb haripunktini.
*Anonym* liikumine, vastupidiselt eelnevatele kiiretele osadele, on unenäoline ja nostalgiline, meenutades Gershwin'i ballaadi. Say kasutab selles osas erilist tehnikat, kus Karolina peab katma oma käega klaverikeeled, et imiteerida Türgi rahvuslikku keelpilli (Türgi oud). Viimane osa *Melanhoolia* viib kuulaja tagasi algusesse, luues uuesti salapärase meeleolu. Nagu üks mõte, mis aeglaselt hääbub…
MarcoBorggreve.jpg)
FAZIL SAY
HANS CHRISTIAN: Fazil Say muusikat esitatakse Eestis väga harva ning me leidsime, et tahame kindlasti selle pärli tuua eesti publikuni. Kuulsime seda esimest korda koos ning teadsine kohe sellest hetkest, et voh seda lugu peame esitama Aavik duo juubelikontserdil!
Teos on 5 osaline ning lugu on kirjutatud tsüklina kus esimene osa on ka viimane.
Minu meelest on ta nii hästi suutnud segada sellist klassikalist stiili oma kodumaa rahvaviisidega.
Teose kõige virtuoossem osa on 3. osa on meile mõlemale üks korralik tulevärk!
NOTTURNO E DANZA
Einojuhani Rautavaara *Notturno e Danza* ühendab vastandlikke elemente: rahu ja dünaamika, melanhoolia ja erksus. Esimene osa, *Notturno*, on rahulik ja meditatiivne, kus viiul ja klaver viivad kuulaja unenäolisse, intiimsesse maailma. Teine osa, *Danza*, on väga energiline ja rütmiline. Kokku peegelduvad teoses Rautavaara meisterlikkus tasakaalu loomisel meloodia, rahu ning liikumise vahel.
EINOJUHANI RAUTAVAARA
KAROLINA: Notturno e Danza teosega tutvusime esimest korda mõned aastad tagasi. Meid tõmbasid väga selle loo puhul need üllatavad harmooniad, see meditatiivne esimene osa ning vägagi virtuoosne teine osa “tants”.
Huvitav, et ta otsustas kirjutada tantsu taktimõõdus 11/8dikku… see selline ebasümmeetriline tunnetus annab sellele osale just tema isikupära!
Tundsime selle teosega esimesest hetkest et see oleks nagu meie duole kirjutatud!
VIIULISONAAT NR. 10 OP. 96
Beethoveni 10. viiulisonaat op. 96 on tema hiline teos, mis peegeldab tema loomeperioodi küpsust ja sügavat emotsionaalsust. Sonaadi alguses on kuulda sooja ja helget meloodiat, mis hiljem muutub rikkalikuks ja dramaatiliseks. Eriline on teose tasakaal viiuli ja klaveri vahel – mõlemad instrumentide hääled on võrdväärsed ja omavahel tihedalt seotud. Selle sonaadi puhul on oluline ka Beethoveni isikliku elu kajastus, kuna teos kirjutati pärast tema kuulmiskaotuse süvenemist ja on täis õrna melanhooliat, kuid samas ka lootust ja harmooniat. See teos on üks Beethoveni kauneimaid viiulisonaate, täis peenet rafineeritust ja emotsionaalset sügavust.
LUDWIG VAN BEETHOVEN
HANS CHRISTIAN & KAROLINA: Beethoveni 10. sonaat on justkui pühendus meie kümneaastasele koosmängule. See neljaosaline teos on saatnud meid läbi aastate, kuid eriti südamelähedaseks on saanud teine osa – erakordselt kaunis meloodia, mis oma näilise lihtsuse taga peidab sügavat rikkust ja väljendusjõudu.
Selle muusika juures oleme avastanud, et see ei saa kõlada ühetaoliselt ega ühes tempos. Iga suurem lõik kannab endas ainulaadset karakterit ja hingamist, mis nõuab paindlikku tempo- ja fraasitunnetust. Töötades selle teosega ning esitades seda Antje Weithaasile, mõistsime, et Beethoveni väljendusrikkus ei ole ainult nootides, vaid ka ruumis nende vahel—hetkedes, kus muusika hingab ja elab.
REIN RANNAP
NARCISSOS & ECHO
Narcissus ja Echo
2024, esiettekanne
REIN RANNAP: Olen ammu soovinud seda müüti kasutada muusikas. Praegune tellimus - neilt suurepärastelt muusikutelt - andis selleks väga hea võimaluse! Tundub nii iseenesest mõistetav panna viiul esitama Narcissuse rolli ja väljendada
Echot klaveri kaudu!
Vahest pole üleliigne meelde tuletada selle antiikajast pärit - paljude variatsioonidega - legendi enimlevinud sisu,
mida ma muusikas jälgin:
Narcissus (N) peab metsas jahti. Kaunis nümf Echo (E) märkab teda ja armub. Jumalanna on jätnud E karistuseks kõnevõimeta, ta suudab vaid korrata teiste öeldut. E jälitab N, ja kui N hüüab oma sõpru, hakkab E neid hõikeid kordama ja lähenema. Saanud N hüüetest julgustust, jookseb E armastatu juurde, kuid N ajab ta julmalt minema.
Hiljem sattub N ühe tiigi äärde ja armub iseenda peegelpilti veel. (See juhtub ühe teise jumalanna needuse tõttu, mis on N peale pandud karistuseks ta kõrkuse eest, sest ta on ära tõuganud ka kõik eelnevad armastajad.) E jälgib teda eemalt, korrates N väljendatut. Kui N püüab oma peegeldust emmata, pilt kaob. (Klaver illustreerib ka vee sillerdamist ja peegelpidi purunemist.) N on meeleheitel, kuid ei suuda end lummusest vabastada, ja hääbub lõpuks. Temast jääb vaid lill – nartsiss; Echost aga vaid kaja…
KAROLINA & HANS CHRISTIAN: Oleme Rein Rannapit juba kaua imetlenud kui legendaarset heliloojat ja muusikut ning meil on suur rõõm, et lõpuks avanes võimalus temaga koostööd teha. Selle teose taustalugu on erakordselt põnev ning tema nägemus andis muusikale uue hingamise. Meie ühine tööprotsess on olnud puhas rõõm ja inspiratsioon ning loodame südamest, et see toob elamuse ka teile.
Karolina Aavik
KAROLINA AAVIK on tunnustatud ja rahvusvaheliselt hinnatud Eesti pianist, kelle kunstiline tegevus on leidnud laialdast tähelepanu. 2023. aastal osales ta Deutsche Grammophoni prestiižikas sarjas Rising Stars STAGE+, mis tõstab esile noori ja andekaid muusikuid, kes on teel rahvusvahelise karjääri suunas. Aavik on pühendunud peamiselt kammermuusikale ning esineb regulaarselt Eestis ja erinevates Euroopa mainekates kontserdisaalides ja festivalidel.
Karolina Aaviku kavad keskenduvad tihti Eesti heliloojate loomingule. 2023. aastal esitas Aavik Duo Kristjan Randalu neile spetsiaalselt loodud teose Catch 23, samuti on tema esituses kõlanud Eesti heliloojate teosed Usedomi Muusikafestivalil Saksamaal, mis kinnitab tema pühendumust Eesti muusika rahvusvahelisele tutvustamisele.
Cristian Măcelaru kutsel esitavad Karolina Aavik ja Hans Christian Aavik 2025. aasta George Enescu festivalil Enescu viiulisonaatide tsükli.
Karolina Aavik on lõpetamas õpingud Frankfurdi Muusika- ja Teatriakadeemias prof Angelika Merkle juhendamisel, olles samal ajal oma erialal saavutanud märkimisväärse arengu. Varasemalt omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vanemlektor Sten Lassmanni juhendamisel. Ta on täiendanud oma oskusi mitmete maailmakuulsate pedagoogide juhendamisel, sealhulgas professor Christoph Eggneri ja professor Jevgeni Sinaiski Viinis, samuti on ta õppinud Kirill Gersteini, Robert Levini, Steven Isserlise, Claudio Martínez Mehneri, Sophia Rahmani, Dénes Várjoni, Cristian Măcelaru, Gary Hoffmani ja Antje Weithaasi käe all.
Käesoleval hooajal osales ta mitmes Kronbergi Akadeemia projektis, mängides koos selliste silmapaistvate muusikutega nagu Inmo Yang, Hana Chang,, Bryan Cheng, Haesue Lee, Dmõtro Udovõtšenko.
Hans Christian Aavik
HANS CHRISTIAN AAVIK on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Ajakiri Gramophone on nimetanud teda "tõusvaks täheks", tunnustades tema "sügavat intellekti ja uudishimu", mida täiendab "ekstravertne karisma" (Bachtrack).
Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat (2022). Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Kochi „Maze“ – ja Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmis temaga lepingu plaadifirma Orchid Classic ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. 2022. aastal pälvis Hans Christian Aavik Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli.
2025/26 hooajal ootavad Hans Christian Aavikut ees mitmed silmapaistvad debüüdid rahvusvahelistel lavadel. Ta esitab Mozarti Sinfonia Concertante’i koos Tabea Zimmermanni ja Ensemble Resonanziga ning toob ettekandele Mozarti viiulikontserdi nr 5 Kristiansandi Sümfooniaorkestriga Julian Rachlini juhatusel. Erkki-Sven Tüüri teine viiulikontsert kõlab tema esituses Württembergi Kammerorkestriga Risto Joosti dirigeerimisel. Cristian Măcelaru kutsel esitavad Hans Christian Aavik ja Karolina Aavik 2025. aasta George Enescu festivalil Enescu viiulisonaatide tsükli.
Hooaja üks tähtsündmusi saabub oktoobris 2025, kui Hans Christian Aavik teeb oma Ameerika debüüdi New Yorgi Carnegie Hallis. Sellel märgilisel õhtul kõlab Arvo Pärdi Tabula Rasa, mida ta esitab koos legendaarse viiuldaja Midori, dirigent Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestriga.