Biograafia
Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas.
Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat (2022). Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Kochi „Maze“ – ja Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmis temaga lepingu plaadifirma Orchid Classic ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. 2022. aastal pälvis Hans Christian Aavik Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli.
Hooajal 2023/24 esineb ta solistina selliste orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Heilbronnis tegutsev Württembergi Kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Odense Sümfooniaorkester, Uppsala Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Eesti Sinfonietta, Bristolis tegutsev Brandon Hilli Kammerorkester jt, dirigentidest teeb ta koostööd Neeme Järvi, Paavo Järvi, Risto Joosti, Mihhail Gertsi, Andres Kaljuste, Olari Eltsi, Maria Seletskaja, Oksana Lynivi ja teistega.
2024. aasta hooaja tipphetkedesse kuulub kindlasti tema kontserdisari “Aavik Salzburgis” koos Tallinna Kammerorkestriga, mis keskendub Mozart 5 viiulikontsertidele ning koos läbitakse kogu Mozarti looming viiulile ning orkestrile. Tema programmides on esindatud lai valik stiile alates Haydnist/Mozartist kuni Schnittke/Jessie Montgomeryni.
Hans Christian Aavik tegutseb aktiivselt ka kammermuusikuna. Hiljuti lisandusid tema kontserdipaikade nimekirja Londoni Wigmore Hall, Kölni Deutschlandfunki kammersaal ning Kronbergi Casals Forum.
Aastal 2021 andis Hans Christian Aavik välja oma debüütplaadi „Aeternus“ koos pianist Karolina Aavikuga. Hiljuti ilmusid sama duo kaks singlit (ameerika helilooja Morten Lauridseni teose „O magnum mysterium” versioon viiulile ja klaverile ning George Enescu 3. viiulisonaadi III osa) maailma suurimalt plaadifirmalt Deutsche Grammophon. Kolmas singel sama plaadifirmaga ilmub veel sel aastal.
Solistina on Hans Christian Aavik esinenud muuhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Stuttgardi Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Jyväskylä Sümfooniaorkestri ja paljude teiste ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Nikolaj Szeps-Znaider, Olari Elts, Risto Joost, Daniela Musca, Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Andres Kaljuste, Mikk Murdvee, Henri Christofer Aavik, Jüri Alperten.
Hans Christian Aavik alustas viiulimänguga viieaastaselt Tabasalu Muusikakoolis (õpetaja Piret Kreek) ning jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Kaido Välja juhendamisel. 2017. aastast õppis ta Saksamaal Frankfurdi Muusika ja Esituskunstide Kõrgkoolis professor Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat professor Angelika Merkle juures, 2021/22 täiendas ta end paralleelselt Viini Muusika ja Kunsti Eraülikoolis Julian Rachlini ning professor Evgeni Sinaiski juures ning alates 2022. aastast õpib ta Kronbergi Akadeemias, kus tema patrooniks on Dr Ratjeni perekond.
Hans Christian Aavik on täiendanud end Iván Fischeri, Christoph Eschenbachi, Cristian Macelaru, Kirill Gersteini, Steven Isserlise, Sophia Rahmani, Enrico Pace, Augustin Hadelichi, Sir András Schiffi, Antje Weithaasi ja paljude teiste meistrikursustel.
Hans Christian Aavik mängib Eesti Pillifondile kuuluval Giovanni Paolo Maggini viiulil (u 1610, Brescia, Itaalia), kasutades Victor Fétique’i poognat (u 1930, Prantsusmaa). Maggini viiuli on andnud Eesti Pillifondi käsutusse perekond Sapožnin.